31.3.25
30.3.25
29.3.25
Näiteks nii...
Kuhu on ringliikumisel suunatud kiirendus?
Milline järgnevaist on võimuse ühik?
Mis on SI jõu ühik?
Teemade nimekiri (ammendav)
Mehaanika, kinemaatika, dünaamika, staatika.
Jõud, jõu ühik, jõudude liigid, jõudude võrdlemine.
Hõõrdumine ja hõõrdejõud. Seisuhõõre, liugehõõre.
Elastsusjõud ja Hooke'i seadus.
g ja G, raskuskiirendus ja gravitatsioonikonstant.
Liikumine mitme jõu mõjul. Resultantjõud.
Mehaaniline töö. Potentsiaalne ja kineetiline energia.
Võimus, võimuse ühik.
Joonkiirus ja nurkkiirus.
Kesktõmbekiirendus ja jõud.
Võnkumine. Sagedus. Pendlid.
Laine. Lainepikkus, sagedus ja kiirus.
Lainete liitumine, interferents.
Resonants.
28.3.25
27.3.25
Kes teab? Keda huvitab?
1) Siledale järvejääle visatud jäätüki algkiirus on 10 m/s ja see jääb seisma 50 meetri kaugusel.
Kui suur on μjää-jää?
2) Kui suurt jõudu on vaja, et lükata siledal teel tonnise massiga autot? Veeretakistustegur on 0,013. Lisaks sellele on teada, et umbes sama palju jõudu on vaja auto liikuvate osade omavahelise hõõrdumise ja takistuse ületamiseks.
3) Õhus liikuvale kehale mõjuv takistusjõud sõltub kiirusest.
26.3.25
Otsi laineid, kuula laineid!
Soliton katsekanalis ja jões
25.3.25
23.3.25
Impulss, periood, resonats
Kunstiline kiigutamine
Ikka koos
Newtoni kiik, alates ~1967
Kõigest saab etendus
22.3.25
21.3.25
Miks saab pähkli laual katki lüüa, aga diivanil mitte?
Kuidas üldse pähkel katki läheb? Kuidas üldse asjad löömisel katki lähevad?
Haamer jõuab pähklini ja pidurdab, st miinusmärgiga kiirendus ja Newtoni II seadus.
Haamer ja pähkel on vastastikmõjus. Newtoni III seadus. Löögi hetkel, siis kui haamer pidurdab, mõjub pähklile ja haamrile sama suur jõud.
Haamer ja pähklikoor on erinevad materjalid, seepärast on ka võrdse jõu (Newtoni III seadus) mõju neile erinev.
- Haamer (teras) on väga jäik, st väikesele deformatsioonile vastab suur elastsusjõud. Teras on ka väga elastne, st pärast deformeerimist taastab väga hästi oma endise kuju. Elastse deformatsiooni piir on kaugel. Elastne deformatsioon ei lähe kuigi lihtsalt üle plastiliseks deformatsiooniks ja ega haamer nii lihtsalt ka ei purune.
- Pähklikoor ei ole nii jäik kui haamer ja deformeerub sama suure jõu toimel rohkem. Kahjuks (pähklile) või õnneks (purustajale) on pähklikoore deformatsiooni kriitiline piir lähedal ja ka terase piirist täiesti erinev. Metallidel läheb piiri ületamisel elastne deformatsioon üle plastiliseks ja keha esialgne kuju enam ei taastu. Pähklikoor (ka kristallid, klaas jm) lähevad piiri ületamisel lihtsalt katki.
Nii lähebki pähkel katki kui teda laual lüüa (näiteks haamriga).
Aga diivanil? Jah, ka laual tuleks vaadata, et pähkli all olev laud on jäik, ei deformeeru kuigi lihtsalt ega lähe katki. (Olge väga-väga ettevaatlik, kui teil on klaasist laud.) Pähkel on laual „haamri ja alasi vahel“, kui laud on jäik ja ei purune kergemini kui pähklikoor.
Diivanil on olukord hoopis teine. Diivan, kõigi oma vedrude, poroloonide, mererohu ja kangastega on pehme ning deformeerub pähkli all kergesti. Haamriga löömisel liigub pähkel diivani pinna kuju muutes eest ära. Haamri pidurdusteekond ja pidurdusaeg lähevad pikemaks. Kiirendus tuleb seepärast väiksem ja jõud Newtoni II seaduse mõttes ka väiksem. Seega ei ole haamri ja pähkli vastastikmõju kirjeldav Newtoni II seaduse jõud piisav, et piiri ületavat deformatsiooni tekitada, st pähklikoort lõhkuda.
Siit saab jätkata küsimusega, millised jõud mõjuvad aluse (olgu see laud, diivan või mis iganes) ja pähkli vahel. Jälle tuleb mängu Newtoni kolmas seadus ja materjalide erinevad omadused. Jne.
Räägime jälle jõududest ja Newtoni seadustest, ka tööst ja energiast kui vaja.
1. Üle saja aasta on paljudele olnud edukuse ja heaolu sümboliteks vedrumadrats ja vedruvanker. Miks just need?
2. Millised jõud mõjuvad inimesele lennureisil: õhkutõusul, lennu ajal, maandumisel?
3. Miks saab pähkli laual katki lüüa, aga diivanil mitte? Pähkli küsimust ei tohi valida. See on näidisküsimus ja selle vastus on siin.
5. Miks on mootorratta kiirendus suurem kui rongil?
6. Miks on transpordipakendite materjalidena kasutusel saepuru, vahtplastist graanulid, mullikile jms?
7. Kiikumine. Millised jõud mõjuvad kiikuvale inimesele. Kuidas muutub ühe perioodi jooksul kiikujale mõjuvate jõudude resultant?
8. Seleta jõuvektorite abi, kuidas kukuvad langevarjurid enne ja pärast varju avamist.
9. Miks on kukkudes parem maanduda liivale, mitte kividele?
10. Miks on sumomaadlejad nii suured, st nii raksed?
11. Hokilitter lebab väljakul. Mängija lööb litrit kepiga. Millised jõud mõjuvad löögi ajal ja pärast seda? Millele need jõud mõjuvad ja milline on nende mõju liikumistele?
12. Mis mõttes on hõõrdejõud eriline jõud?
13. Mis on mehaaniline töö? Kuidas saab tööd tagavaraks hoida? Mis on energia? Miks me räägime energia jäävuse seadusest, mitte töö jäävuse seadusest?
14. Millised energia muundumised toimuvad, kui kaks rongi suurel kiirusel kokku sõidavad.
15. Mille poolest on elastsusjõud ja raskusjõud sarnased, mille poolest erinevad?
Vali üks küsimus!
Põhiline: küsi nõu, helista sõbrale, googelda, prompti juturobotit, aga vastuta ise selle eest, mis kirja panid.
Tähtaeg: 9. aprill.
Kiiged. Miks see õnnestub?
Roger Bowley seletab, kahtlane.
Mandy Striph seletab, veel hullem.
Kiiking
Sven Saarepere 7,33 m
Kätlin Kink 5,94 m
Olümpiasport?
Resonants
19.3.25
Pendel
Jean Bernard Léon Foucault (1819–1868)
Pendelkell
Pendel
Võnkering
Big Ben ja pennid (märkusega pennide kohta)
18.3.25
16.3.25
15.3.25
14.3.25
13.3.25
12.3.25
11.3.25
10.3.25
Kaks küsimust või siis natuke rohkem
1) Hokikepp kohtub 0,02 sekundiks 250 g massiga litriga, mis libiseb minema kiirusega 40 m/s. Kui suur on litrile mõjuv jõud? Kui suur on kepile mõjuv jõud? Kas litri libisemistee mahub hokiväljakule ära või tuleb enne peatumist poordipõrge? Jää-litter hõõrdetegur on 0,05.
2) Kosmonaut hõljub vabalt oma kosmoselaevast 4 m kaugusel. Kosmonaudi mass koos varustusega on 100 kg, kosmoselaeva mass on 5 t. Kuna takistusjõud puuduvad, hakkab kosmonaut gravitatsioonijõu toimel laeva poole liikuma. Kui kaua võtab aega esimese sentimeetri läbimine? Kui palju liigub samal ajal kosmoselaev? Kui suureks kasvavad kiirused selle ajaga ja millised on kiirendused?
Milliste jõudude mõju tuleb arvesse võtta? Millised (loodus)seadused kirjeldavad toimuvaid protsesse? Millised laused (st valemid) kirjeldavad toimuvat? Nojah, oleks viisakas, kui jõuaks ka vastuse välja arvutada, mõistliku ühiku panna ja kaks joont alla tõmmata.
9.3.25
Impulsi jäävus
Miks kaaluta?
Laboris...
Kinos nagu elus?
Elus nagu kinos?
8.3.25
7.3.25
6.3.25
5.3.25
Stick-slip
Jõnksuv liikumine
Klaasimuusika, ainult üks näide. Või siiski? See teine näide on veel lahedam. Ja kolmas.
4.3.25
Lihtsad mudelid
Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile.
Teiste hulgas hõõrdumise mudel väikese lapilise koera näitel.
Hõõrdetegurid inseneridele
3.3.25
2.3.25
Keha kaal
Zero-g Vale, vale, vale! Mis see g siin üldse passib?
28.2.25
Schiehallion,
how a Scottish mountain weighed the planet
Schiehallion, in Perthshire, is what's often referred to as a whaleback ridge. The mountain runs from east to west – the north and south slopes are extremely steep – with a tricky, precipitous west slope marking the head, and a much longer, gentler eastern slope marking the tail, up which most hikes are attempted.
In the summer of 1774, the United Kingdom's Astronomer Royal, Nevil Maskelyne, stood on the side of a Scottish mountain contemplating something far more profound than the view. He was trying to work out exactly how much the Earth weighed.
26.2.25
Maa kaalumine
γ = 6,67428 × 10−11 m3 kg−1 s−2
M = 5,9736 × 1024 kg
- Kui suure jõuga tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha ühe meetri kauguselt? Kirjelda, kui suur see jõud on.
- Kui suure jõuga tõmbuvad kaks 10000 tonnise massiga laeva 100 meetri kauguselt? Kas laevade gravitatsiooniline tõmbumine on piisav, et neid paigast liigutada? Reegel 2, punkt b)
- Kui suure gravitatsioonijõuga mõjutavad teineteist kaks 45-kilogrammise massiga pliikuuli, mille masskeskmed paiknevad teineteisest 20 cm kaugusel? Võrdle seda jõudu raskusjõuga, mis mõjub ühele kuulile. Miks peavad kuulid olema pliist?
25.2.25
Mis on põhiküsimus või peaülesanne?
Mida teeb väike laps Newtoni seaduste järgi, kui talle midagi ebameeldivat käe külge kleepub?
Miks inimesed ei saa, kui nad märjaks saavad, ennast kuivaks raputada nagu koerad?