21.1.25
20.1.25
18.1.25
Kaks küsimust või siis natuke rohkem
1) Hokikepp kohtub 0,02 sekundiks 250 g massiga litriga, mis libiseb minema kiirusega 40 m/s. Kui suur on litrile mõjuv jõud? Kui suur on kepile mõjuv jõud? Kas litri libisemistee mahub hokiväljakule ära või tuleb enne peatumist poordipõrge? Jää-litter hõõrdetegur on 0,05.
2) Kosmonaut hõljub vabalt oma kosmoselaevast 4 m kaugusel. Kosmonaudi mass koos varustusega on 100 kg, kosmoselaeva mass on 5 t. Kuna takistusjõud puuduvad, hakkab kosmonaut gravitatsioonijõu toimel laeva poole liikuma. Kui kaua võtab aega esimese sentimeetri läbimine? Kui palju liigub samal ajal kosmoselaev? Kui suureks kasvavad kiirused selle ajaga ja millised on kiirendused?
17.1.25
16.1.25
Impulsi jäävus
Miks kaaluta?
Laboris...
Kinos nagu elus?
Elus nagu kinos?
14.1.25
13.1.25
Arvutame jõudu
12.1.25
11.1.25
Stick-slip
Jõnksuv liikumine
Klaasimuusika, ainult üks näide. Või siiski? See teine näide on veel lahedam. Ja kolmas.
10.1.25
Lihtsad mudelid
Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile.
Teiste hulgas hõõrdumise mudel väikese lapilise koera näitel.
Hõõrdetegurid inseneridele
9.1.25
Katseta
2) Leia kodust või kust iganes mingi ajas muutuv protsess. Kui ei leia, tee ise.
3) Nuputa välja, kuidas saab seda ajalist muutust mõõta. Mõõda ja märgi üles (salvesta).
4a) Tee graafik (muutus-aeg). Võib joonistada paberile, papile, liivale, vanadele paberkottidele jm. Võib kasutada tabelarvutuse, matemaatika, statistika, graafika jm rakenedusi (programme). Salvesta või pildista.
4b) Proovi, kas saad oma leitud või leiutatud protsessi kirjeldada analüütiliselt, st valemite või arvudega.
5) Kirjuta selges eesti keeles kolm kuni viis lauset. Millist protsessi jälgisid, kuidas eksperimendi korraldasid ja mis välja tuli (järeldus)?
6) Laadi Moodlesse. Füüsika 2, klassi võti: 11Eklass.
Keha kaal
Zero-g Vale, vale, vale! Mis see g siin üldse passib?
8.1.25
Schiehallion,
how a Scottish mountain weighed the planet
Schiehallion, in Perthshire, is what's often referred to as a whaleback ridge. The mountain runs from east to west – the north and south slopes are extremely steep – with a tricky, precipitous west slope marking the head, and a much longer, gentler eastern slope marking the tail, up which most hikes are attempted.
In the summer of 1774, the United Kingdom's Astronomer Royal, Nevil Maskelyne, stood on the side of a Scottish mountain contemplating something far more profound than the view. He was trying to work out exactly how much the Earth weighed.
Maa kaalumine
γ = 6,67428 × 10−11 m3 kg−1 s−2
M = 5,9736 × 1024 kg
- Kui suure jõuga tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha ühe meetri kauguselt? Kirjelda, kui suur see jõud on.
- Kui suure jõuga tõmbuvad kaks 10000 tonnise massiga laeva 100 meetri kauguselt? Kas laevade gravitatsiooniline tõmbumine on piisav, et neid paigast liigutada? Reegel 2, punkt b)
- Kui suure gravitatsioonijõuga mõjutavad teineteist kaks 45-kilogrammise massiga pliikuuli, mille masskeskmed paiknevad teineteisest 20 cm kaugusel? Võrdle seda jõudu raskusjõuga, mis mõjub ühele kuulile. Miks peavad kuulid olema pliist?
7.1.25
Mis on põhiküsimus või peaülesanne?
Mida teeb väike laps Newtoni seaduste järgi, kui talle midagi ebameeldivat käe külge kleepub?
Miks inimesed ei saa, kui nad märjaks saavad, ennast kuivaks raputada nagu koerad?
Newtoni seadused
Inerts ja tung (jõud)
- Seo tükk niiti tooli külge ja vea pikkamisi. Tool nihkub edasi. Äkitselt tõmmates katkeb niit. Mispärast? Seepärast ja toopärast.
- Pane pabeririba laual seisva veeklaasi või mõne teise väiksema asja alla ja tõmba äkki ära. Mida paned tähele ja kuidas seda seletada? Tõmba pikkamööda - mida märkad siis? Võib-olla seda, aga kindlasti mitte toda. Ja muidugi nii ka mitte.
- Kui raudteerongid kiirel sõidul kokku põrkavad, purunevad vagunid. Mispärast?
- Miks pole võimalik rongi piduriga enne õnnetust peatada?
- Millest on tingitud maavärisemise hävitav (purustav) toime?
- Kui sõiduk äkki liikuma hakkab, langevad reisijad tahapoole. Äkilisel seismajäämisel toimub vastupidine nähtus. Mispärast?
- Mispärast tuleb tolm kloppimisel või raputamisel riietest välja?
- Kui veega täidetud klaasi äkki liikuma või seisma panna, läheb vett üle ääre. Mispärast ja kuhu poole?
- Me teame, et Maa pöörleb oma telje ümber läänest itta. Mispärast langeme meie maapinnalt üles hüpates samale kohale tagasi, aga mitte üleshüppamiskohast lääne poole?
- Kuhu poole tuleb liikuvalt sõidukilt maha hüpata, et mitte maha kukkuda?
- Mispärast koputatakse varre pihta, kirvest või luuda varre otsa pannes?
- Mispärast ei saa raudteerongi järsku seisma ega liikuma panna?
- Kastega on kergem niita kui kuivaga? Kuidas seda seletada?
- Mispärast õunad puu raputamisel maha langevad?
- Tagaajamisel on kasulik suuna äkilise muutmisega end kaitseda. Mispärast?
- Miks roomad sagedasti katkevad, kui hobune äkitselt tõmbab?
Füüsika gümnaasiumi I ja II klassile
Tartu Eesti Kirjastus 1943
6.1.25
5.1.25
Ketšup
Kuidas saab peaaegu tühjast ketšupipudelist kätte selle viimase lusikatäie? Selleks ei ole küll vaja füüsikat õppida. Kas aga oskate seda tegevust seletada Newtoni esimese seadusega?
Newtoni I seaduse järgi säilitavad kehad liikumise (sh paigalseisu) nii suuna kui ka kiiruse mõttes nii kaua, kui teised kehad neid ei mõjuta. Kiiruse ja selle suuna muutus saab toimuda ainult vastastikmõjus teise kehaga ehk siis, kui mõjub mingi jõud.
Ketšupipära on pudeli põhjas. Paneme pudeli liikuma. Pudel saab liikuma hakata ainult vastastikmõjus liigutajaga, ehk siis kui sa pudelile jõudu avaldad.* Ketšup hakkab ka liikuma, sest on vastastikmõjus pudeliga. Liikuma hakanud pudel avaldab ketšupile jõudu, et ta samuti paigalt liiguks. Kui pudel ja ketšup on saanud paraja kiiruse, avaldad pudelile liikumissuunale vastupidist jõudu ja peatad ta äkitselt. Ketšup ei tea, et pudel jäi seisma ja liigub Newtoni I seaduse järgi ühtlaselt ning sirgjooneliselt edasi, st pudelist välja, kui korki peal ei ole.** Seda tegevust nimetataksegi tavakeeles raputamiseks.
Kui nüüd uuesti vaadata Adam Savage teadushariduslikku videot, siis 35 sekundil algab ta juttu kärust ja pallist. Teades Newton I seadust, tekib küsimus, kas pall ikka läheb kärus tahaotsa. Käru suhtes muidugi läheb. Laiemas taustsüsteemis tundub, et hoopis käru läheb, sest poiss avaldab talle jõudu, lihasjõudu. Pall jääb paigale.
*Sellest räägib täpsemalt Newtoni II seadus.
** Peatamine on pea alati äkilisem kui startimine. Sellesama ketšupipudeliga võib proovida ka teistpidi. Pudel ja ketšup on taldriku kohal paigal. Horisontaalis, pudelisuu vasakule. Tõmbad pudeli äkitselt paremale, ketšup jääb Newtoni esimese seaduse järgi paigale ja kuna pudel teda enam üleval ei hoia, kukub maha, st taldrikule. Vaevalt et see õnnestub, Newtoni II seadus astub vahele.
14.12.24
Esimene seadus
Öeldakse, et esimene ei olegi Newtoni oma seadus, vaid Newtoni mehaanika mudelisse tõstetud Galilei inertsiseadus.
13.12.24
12.12.24
Newtoni seadused
Lex I: Corpus omne perseverare in statu suo quiescendi vel movendi uniformiter in directum, nisi quatenus a viribus impressis cogitur statum illum mutare.
Law I: Every body persists in its state of being at rest or of moving uniformly straight forward, except insofar as it is compelled to change its state by force impressed.
First law: If an object experiences no net force, then its velocity is constant: the object is either at rest (if its velocity is zero), or it moves in a straight line with constant speed (if its velocity is nonzero).
Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
Lex II: Mutationem motus proportionalem esse vi motrici impressae, et fieri secundum lineam rectam qua vis illa imprimitur.
Law II: The alteration of motion is ever proportional to the motive force impress'd; and is made in the direction of the right line in which that force is impress'd.
Second law: The acceleration a of a body is parallel and directly proportional to the net force F acting on the body, is in the direction of the net force, and is inversely proportional to the mass m of the body, i.e., F = ma.
Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
Lex III: Actioni contrariam semper et æqualem esse reactionem: sive corporum duorum actiones in se mutuo semper esse æquales et in partes contrarias dirigi.
Law III: To every action there is always an equal and opposite reaction: or the forces of two bodies on each other are always equal and are directed in opposite directions.
Third law: When a first body exerts a force F1 on a second body, the second body simultaneously exerts a force F2 = −F1 on the first body. This means that F1 and F2 are equal in magnitude and opposite in direction.
Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
6.12.24
2.12.24
1.12.24
Teemade ja mõistete nimekiri (ammendav)
Kulgliikumine.
Mehaanika.
Kinemaatika.
Punktmassi mudel.
Liikumise kirjeldamine.
Analüütiline ja graafiline kirjeldus
Koordinaadid.
Nihe ja teepikkus.
Kiirus ja kiiruse muut.
Kiirendus.
Kiiruse ja kiirenduse ühikud. Teisendused.
Kinemaatika valemid. Liikumisvõrrand.
Liikumisgraafikud.
Vaba langemine kui ühtlase kiirenduse näide.
Heitkeha ja ballistiline trajektoor.
Pöörlemine ja tiirlemine.
Joonkiirus ja nurkkiirus. Periood.
Kesktõmbekiirendus.
Sagedus.
29.11.24
Fermi ülesanne
1) Newton pidi Woolsthorpe'ist Londonisse sõitma, et raamatukogus järgi vaadata, mis ühikutes on Kuu kaugus Maast, mida ta mäletas ainult arvuliselt.
Fermi ise tegi oma ülesandeid nende andmete pealt, mis tal meeles olid. Lootis, et vastused on enam-vähem tõele lähedal. Mitte üle 10 korra mööda, heal juhul isegi ±2 korda.
Raamatukokku oleks temagi saanud minna ja sõpradele helistama ka, aga internetiga oli siis veel kehvavõitu. Meil on palju lihtsam, onju?
2) Arvutage Maa pöörlemise nurkkiirus. Mitu korda see erineb kella tunniosuti nurkkiirusest?
3) Kui suur on Singapuri linna joonkiirus, mis tuleb Maa kiirest pöörlemisest? Kuidas on lugu Tartu linnaga? Millise linna kiirus on kõige väiksem?
4) Kui suured on Kuu tiirlemise nurkkiirus ja joonkiirus? Pange tähele, et ma kasutame siin Newtoni lahkel loal punktmassi mudelit.
5) Kui suur on Kuu pöörlemise nurkkiirus?
23.11.24
22.11.24
Suur kell, osutid 17 m ja 22 m
21.11.24
Billi, Bobby, Bo ja sõnaraamatud
Kinemaatilisi kontseptsioone laiast maailmast.
Charlie sõidab oma uue autoga ringi ja ringi ja ringi, hoides konstantset kiirust. Tõsi või vale?
A) Tõsi. B) Vale. C) Sõltub.
Keegi seisab mägedes vaateplatvormi serval ja viskab kaks palli sama algkiirusega.
A) Ühe otse alla orgu.
B) Teise üles nii, et see alla tulles ikkagi orupõhja jõuab.
Kumma palli kiirus on teekonna lõpus suurem?
- Esimesel on suurem.
- Teisel on suurem
- Mõlemal sama
- Võimatu otsustada
Kui suur on paigalseisust vabalt langeva keha kiirendus kolmanda langemissekundi lõpuks?
- 9,8 m/s
- 9.8
- 29,4 m/s
- 10 m/s
- 9,8 m
- 9,8 m/s²
- 29,4 m/s²
- 9.8 m/s²
Arvutusi jms
7) Kahurikuul saavutas 2,1m pikkuses kahuritorus kiiruse 200m/s. Loeme kiirenduse kogu lasu ajal ühtlaseks. Kui suur on kuuli kiirendus?
20.11.24
Viljandi hüpe 21.11.2016
19.11.24
18.11.24
Kõrgelt kukkumine ja teised kiirendused
Benji
Lumme
Puu
John Paul Stapp
David Purley 1977, v = 173 km/h, s = 66cm
Kenny Bräck 2003: a = 214g
16.11.24
15.11.24
Kolm ülesannet
Kui pika tee läbib jaamast kiirendusega 1m/s² väljuv rong esimese 2 sekundiga?
Kui suur on kuuli kiirendus püssirauas? s=60cm; v=600m/s
Rakett stardib kiirendusega 90m/s². Kui suur on kiirus 2km kõrgusel.
Reis kuule (meenutades Newtoni kahurit)
Kosmilised kiirused